Eesmärk on töötada välja teaduslikel alustel põhinev metoodika ulukite samatasandiliste teeületuskohtade ökoloogilise toimivuse hindamiseks. Metoodika loomisel arvestatakse kahe ületuskoha tüübiga: 2+2 rajaline maantee elektroonsete süsteemidega, 2+1 rajaline maantee ilma elektroonsete süsteemideta.
Kui metoodilisi lahendusi ülesande lahendamiseks on mitu, esitatakse need eraldiseisvate metoodikate kirjeldustena, lisades iga lahenduse tugevused ja nõrkused. Analüüsitakse rakendatavust ning esitatakse uuringu eeldatav maksumus.
Kokkuvõte
Antud töö eesmärk oli välja töötada teaduslikel alustel põhinev metoodika ulukite samatasandiliste teeületuskohtade (SÜK) ökoloogilise toimivuse hindamiseks. Metoodika loomisel arvestati kahe ületuskoha tüübiga: 2+2-rajaline maantee elektroonsete süsteemidega, 2+1-rajaline maantee ilma elektroonsete süsteemideta. SÜKide puhul on oluline nende sobivus ulukitele ja rajatiste ökoloogiline toimivus, et hinnata, mil määral aitab meede suurulukitel teed turvaliselt ületada ning tagada populatsioonide sidusust kahel pool teed. Töö käigus kirjeldati ja hinnati kolme metoodikat, mida SÜKide seireks rakendada. Kõigepealt käsitleti rajakaamerate kasutamist, seejärel jäljeloendust ning lõpuks geneetilisi meetodeid. Ilmnes, et ühte ja kõige paremat seiremeetodit pole olemas, vaid pigem täiendavad eri metoodikad teineteist. Kaameralõksud võimaldavad küll hinnata ökoloogilist sidusust eri tasemetel (nt maanteede peletav mõju, elupaikade seotus), kuid ei anna täielikku ülevaadet geneetilisest struktuurist, nt, mil määral on geenivool liigi populatsioonis nõrgenenud ja populatsioon on lõhestunud alampopulatsioonideks maanteede mõjul, sest pole teada, kas teid ületavad ulukid osalevad ka sigimises. Jäljeloenduse metoodika aitab hästi otsida ulukite liikumis- ja koondumispiirkondi, kuid vajab teostamiseks lund, pori või ulatuslikke liivaribasid ja sarnaselt rajakaamerate meetodiga ei näita, kas teid ületavad ulukid osalevad sigimises. Geneetiline meetod näitab, kas populatsioonid on geneetiliselt sidusad, kuid ei võimalda hinnata teeületuskohtade mõju isendi tasemel, st toitumise ja sesoonse rändega seotud ületused. Seega tuleks SÜKide ökoloogilise toimivuse hindamiseks kasutada pigem kaameralõksude ja geneetilisi meetodeid paralleelselt ning võimaluse korral rakendada jäljeloendust täiendava toetava seiremeetmena.
Elustiku hinnangud, seire ja uuringud (sh imetajad, linnud, taimed) 